Finantsinspektsioon: positiivne krediidiregister tagab täpsemad hinnangud tarbijate krediidivõimelisusele
Seaduse järgi peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et hinnata tarbijate krediidivõimelisust. Selle protsessi käigus on krediidiandjad kohustatud kontrollima ka tarbija olemasolevaid kohustusi. Positiivne krediidiregister, millest on pikalt räägitud, aitaks krediidiandjatel seda praegusest kindlasti tunduvalt paremini teha. Mida kiiremini see register kasutusele võetakse, seda vähem antakse laenu neile, kes seda saada ei tohiks.
Finantsinspektsiooni kontrollid näitavad, et krediidivõimelisust hinnatakse üldiselt nii palju, kui seadusandja selleks võimalusi on andnud. Krediidivõimelisuse hindamiseks kogutakse andmeid nii tarbijalt endalt kui ka kontrollitakse sisemisi ja väliseid andmebaase. Näiteks sissetulekuid kontrollitakse Pensionikeskuse ning Maksu- ja Tolliameti kaudu või palutakse esitada pangakonto väljavõte. Maksehäireid on võimalik kontrollida Creditinfo või taust.ee kaudu.
“Kogemus ütleb, et paljud probleemid ei ole alati seotud krediidiandjaga või tema töö tegemata jätmisega. Palju probleeme saab alguse just tarbijast endast, kes võib juhtuda, et ka teadlikult, ei avalda oma kohustusi ja muud infot, mis võib olla oluline krediidivõimelisuse hindamisel. Näitena saab tuua tarbijad, kes esitavad mitu krediiditaotlust erinevatele krediidiandjatele korraga või sõlmivad krediidilepingud nii lühikese vahega, et eelmis(t)e suhtes ei ole veel tagasimaksekohustust tekkinud ning ise ei mainita, et selline kohustus on olemas,“ ütles Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht Mari Puusaag-Tamm.
Eelnev tähendab, et isegi kui krediidiandja teeb kõik endast oleneva, et kontrollida tarbija esitatud teavet (kontrollib näiteks andmebaase ja pangakonto väljavõtet), siis see asjaolu, et tarbija on samal päeval veel näiteks kümme krediiditaotlust esitanud, ei tule välja. “Tarbija võibki iga krediidiandja jaoks eraldi olla krediidivõimeline. Samuti kui varasemad kohustused puuduvad ja regulaarne sissetulek on olemas, siis kõik dokumendid ja andmebaasid kinnitavad tarbija krediidivõimelisust. Samas järgmine päev on tarbijal võibolla 30 000 euro ulatuses kohustusi, mida ta kuidagi oma sissetulekute arvelt igakuiselt katta ei suuda,” näitlikustas Puusaag-Tamm.
Seega on Finantsinspektsiooni hinnangul olemasolevate kohustuste kontrollimiseks vaja reaalajas krediidiregistrit, et krediidiandjad näeksid kõiki tarbija olemasolevaid kohustusi. Ka nendel juhtudel, kus tarbija huvi on selgelt varjata sellist informatsiooni krediidiandja eest. “Reaalajas positiivse krediidiregistri puhul on tegemist usaldusväärse allikaga, mille olemasolu korral saavad krediidiandjad ligipääsu andmetele tarbija olemasolevate finantskohustuste kohta ühtsetel alustel. See toob endaga kaasa senisest täpsemad hinnangud tarbijate krediidivõimelisusele,” lisas Finantsinspektsiooni finantsteenuste järelevalve osakonna juht.
